Rohelise sümboolsed tähendused kirjanduses (6 parimat tõlgendust)

Rohelise sümboolsed tähendused kirjanduses (6 parimat tõlgendust)
David Meyer

Roheline on värv, mida on kirjanduses pikka aega kasutatud mitmesuguste ideede sümboliseerimiseks. Rohelisel värvil on mitmesuguseid tähendusi ja tõlgendusi, sõltuvalt kontekstist, milles seda kasutatakse, alates loodusest kuni kadeduseni, kasvust kuni rikkuseni.

Käesolevas artiklis uurime rohelise värvi erinevaid sümboolseid tähendusi kirjanduses ja uurime, kuidas autorid on seda värvi kasutanud oma teostes erinevate sõnumite ja teemade edastamiseks.

Foto: John-Mark Smith

Sisukord

    Rohelise erinevad tähendused kirjanduses

    Roheline on mitmekülgne värv, mida saab kirjanduses kasutada erinevate ideede ja emotsioonide sümboliseerimiseks (1), sõltuvalt kontekstist ja autori kavatsustest. Vaatleme neid tähendusi ja ideid lähemalt.

    Loodus ja keskkond

    Kirjanduses seostatakse rohelist sageli looduse ja keskkonnaga. See on rohu, lehtede ja puude värv, mistõttu seda kasutatakse sageli looduslike keskkondade kirjeldamiseks.

    Näiteks F. Scott Fitzgeraldi romaanis "Suur Gatsby" esindab Daisy doki lõpus olev roheline tuli nii Gatsby igatsust tagasipöörduda minevikku kui ka lootust paremale tulevikule. (4)

    See on ka neid ümbritseva looduse ilu, puude ja lahe vee sümbol. Samamoodi kirjeldatakse J. R. R. Tolkieni "Sõrmuste isandas" Lothlorieni metsi kui "kevadrohelisse mantlisse riietatud, mida liigutab kevade hingeõhk ja liigutab langeva vee hääl".

    Siin kasutatakse rohelist värvi, et tekitada kujutluspilt lopsakast ja elujõulisest loodusest ning tugevdada looduse olulisust loo jaoks. (2)

    Kadedus

    Teine levinud seos rohelisega on kirjanduses kadedus või armukadedus. See on ehk kõige tuntum näide William Shakespeare'i näidendist "Othello", kus Jago kirjeldab armukadedust kui "roheliste silmadega koletis, mis pilkab/liha, millest ta toitub".

    Siin kasutatakse rohelist värvi, et kujutada armukadeduse ja kadeduse hävitavat olemust, mis hävitab inimest, kes seda kogeb.

    Vaata ka: Sotsiaalsed klassid keskajal

    Sarnaselt on Nathaniel Hawthorne'i novellis "Rappaccini tütar" tegelaskuju Beatrice seotud rohelise värviga, mis tähistab tema mürgist olemust ning kadedust ja iha, mida ta teistes tekitab.

    Need näited näitavad, kuidas rohelist värvi saab kasutada negatiivsete emotsioonide ja ideede edastamiseks kirjanduses. (2)

    Kasv

    Rohelist värvi võib kasutada ka kasvu, uuenemise ja elujõu tähistamiseks. Frances Hodgson Burnetti lasteromaanis "Salajane aed" kasutatakse rohelist värvi looduse noorendava jõu tähistamiseks.

    Raamatu kaas: Frances Hodgson Burnetti (1849-1924) "Salajane aed" (The Secret Garden)

    Houghtoni raamatukogu, Public domain, Wikimedia Commons'i kaudu

    Aeda, mille peategelane Mary avastab, kirjeldatakse kui "rohelist ja hõbedast... näis, nagu oleks maa ise saatnud üles armastava pritsme." Siin kasutatakse rohelist värvi, et tekitada elutunnet ja elujõudu ning looduse muutvat jõudu.

    Samamoodi järgneb T. S. Elioti luuletuses "The Waste Land" fraasile "April is the cruellest month" (aprill on kõige julmem kuu) kirjeldus maa "segunemisest" ja "surnud maast sirelite saabumisest". Siin esindab rohelus uue elu lubadust ja kasvu võimalust isegi meeleheite tingimustes. (3)

    Raha

    Kirjanduses kasutatakse rohelist värvi sageli rikkuse, raha ja materiaalse vara sümboliseerimiseks. Seda seost võib seostada Ameerika pangatähtede värviga, mida nende erilise rohelise tooni tõttu nimetatakse sageli "greenback'ideks".

    Seda seost rohelise värvi ja raha vahel on autorid kasutanud oma teostes rikkuse, võimu ja ahnusega seotud teemade edasiandmiseks. Näiteks F. Scott Fitzgeraldi teoses "Suur Gatsby" seostatakse Jay Gatsby tegelaskuju rohelise värviga, mis tähistab tema rikkust ja külluslikkust.

    Pildi autor on Freepik

    Roheline tuli Daisy doki lõpus sümboliseerib ka rikkust ja jõukust, mille poole Gatsby püüdleb. (3)

    Haigus ja surm

    Rohelist värvi võib kasutada ka haiguse ja surma sümboliseerimiseks, sest see võib olla seotud lagunemise ja lagunemisega. Näiteks Edgar Allan Poe'i teoses "Punase surma mask" kasutatakse rohelist värvi, et kujutada kuningriiki haarava haiguse lõppjärku.

    Jutustaja kirjeldab, kuidas "tekkisid teravad valud ja äkiline peapööritus ning seejärel rohke veritsus pooridest koos lahustumisega." Rohelise värvi kasutamine tugevdab siinkohal ideed lagunemisest ja surma paratamatusest. (4)

    Noorus ja kogenematus

    Kirjanduses kasutatakse rohelist värvi mõnikord nooruse ja kogenematuse tähistamiseks, sest rohelist värvi seostatakse kasvu ja arenguga, mis on sageli noorusega seotud omadused.

    Foto: Ashley Light on Unsplash

    Näiteks J. D. Salingeri teoses "Püüdja rukkis" kasutab peategelane Holden Caulfield rohelist värvi, et kirjeldada väikest last, kes mängib rukkipõllul.

    See kujutlus kujutab nooruse süütust ja haavatavust, samuti ideed, et noored inimesed on alles kasvamas ja õppimas. Seega võib roheline värv kirjanduses olla nooruse ja kogenematuse sümboliks. (4)

    Vaata ka: Top 15 juhtkonna sümbolit koos tähendustega

    Kokkuvõte

    Kokkuvõttes võib öelda, et rohelisel värvil on kirjanduses palju erinevaid tähendusi ja sümboolikat. Roheline on värv, mis võib edasi anda mitmesuguseid emotsioone ja teemasid, sõltuvalt kontekstist ja autori kavatsustest, alates loodusest ja uuendusest kuni kadeduse ja kadeduseni, rikkuse ja materialismini, nooruse ja kogenematuseni ning isegi haiguse ja surmani.

    Lugejana on oluline pöörata tähelepanu värvide kasutamisele kirjanduses ning kaaluda erinevaid tähendusi ja sümboolikat, mis võivad nendega kaasneda. Seda tehes saame teksti ja autori sõnumit sügavamalt mõista. Kas rohelist värvi kasutatakse looduse ilu või raha rikutava mõju kujutamiseks, selle sümboolika on võimas vahend, mis võib aidata tuua kaasakirjanduslike teoste ellu äratamine.

    Viide

    1. //literarydevices.net/colors-symbolism/
    2. //www.quora.com/What-does-the-green-colour-symbolize-in-literature
    3. //colors.dopely.top/inside-colors/color-symbolism-and-meaning-in-literature/
    4. //custom-writing.org/blog/color-symbolism-in-literature



    David Meyer
    David Meyer
    Jeremy Cruz, kirglik ajaloolane ja koolitaja, on ajaloohuvilistele, õpetajatele ja nende õpilastele mõeldud kütkestava ajaveebi loov meel. Sügavalt juurdunud armastusega mineviku vastu ja vankumatu pühendumusega ajalooteadmiste levitamisele on Jeremy end tõestanud usaldusväärse teabe- ja inspiratsiooniallikana.Jeremy teekond ajaloomaailma sai alguse tema lapsepõlves, kui ta õgis innukalt iga ajalooraamatut, mis kätte sattus. Olles lummatud lugudest iidsetest tsivilisatsioonidest, aja pöördelistest hetkedest ja meie maailma kujundanud isikutest, teadis ta juba varakult, et soovib seda kirge teistega jagada.Pärast ametliku ajaloohariduse omandamist alustas Jeremy õpetajakarjääri, mis kestis üle kümne aasta. Tema pühendumus edendada õpilaste seas armastust ajaloo vastu oli vankumatu ning ta otsis pidevalt uuenduslikke viise noorte meelte kaasamiseks ja köitmiseks. Tunnistades tehnoloogia potentsiaali võimsa õppevahendina, pööras ta tähelepanu digitaalsele valdkonnale, luues oma mõjuka ajalooblogi.Jeremy ajaveeb on tunnistus tema pühendumusest muuta ajalugu kõigile kättesaadavaks ja kaasahaaravaks. Oma kõneka kirjutamise, põhjaliku uurimistöö ja elava jutuvestmise kaudu puhub ta minevikusündmustele elu sisse, võimaldades lugejatel tunda, nagu oleksid nad tunnistajaks ajaloo avanemisele enne.nende silmad. Olgu see harva tuntud anekdoot, olulise ajaloosündmuse süvaanalüüs või mõjukate tegelaste elude uurimine, tema kütkestavad narratiivid on kogunud pühendunud jälgijaskonda.Lisaks oma ajaveebile osaleb Jeremy aktiivselt ka mitmesugustes ajaloo säilitamise püüdlustes, tehes tihedat koostööd muuseumide ja kohalike ajalooühingutega, et tagada meie mineviku lugude kaitsmine tulevaste põlvede jaoks. Tuntud oma dünaamiliste esinemiste ja kaasõpetajatele mõeldud töötubade poolest, püüab ta pidevalt inspireerida teisi süvenema ajaloo rikkalikku gobelääni.Jeremy Cruzi ajaveeb annab tunnistust tema vankumatust pühendumusest muuta ajalugu tänapäeva kiires maailmas kättesaadavaks, kaasahaaravaks ja asjakohaseks. Oma imeliku võimega juhtida lugejad ajalooliste hetkede keskmesse, kasvatab ta jätkuvalt armastust mineviku vastu nii ajaloohuviliste, õpetajate kui ka nende innukate õpilaste seas.