Mis keelt rääkisid roomlased?

Vana-Roomlased on tuntud paljude asjade poolest: nende vabariigi areng, suured inseneritööd ja muljetavaldavad sõjalised vallutused. Kuid millist keelt kasutasid nad suhtlemiseks?

Vastus on ladina keel , itaalia keel, millest lõpuks sai keskajal ja renessansiajal suures osas Euroopas lingua franca.

Selles artiklis uurime ladina keele päritolu ja seda, kuidas sellest sai Rooma impeeriumi keel. Samuti vaatleme, kuidas see aja jooksul arenes ja kuidas see mõjutas teisi keeli. Nii et sukeldume ja õpime rohkem roomlaste keele kohta!

Sissejuhatus ladina keelde

Ladina keel on iidne keel, mis on olnud kasutusel sajandeid. See oli Vana-Rooma ja selle impeeriumi ametlik keel ning seda kasutati sel ajal ka paljudes teistes maailma piirkondades.

Ladina keelt kasutati paljudes valdkondades ka pärast Rooma keisririigi langemist ja seda kasutatakse endiselt teaduskeelena ning see on ka paljude tänapäeva keelte, sealhulgas inglise keele peamine allikas.

Wknight94, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons

Ladina keelel on kolm peamist perioodi: klassikaline periood (75 eKr - 14 pKr), postklassiline periood (14-900 pKr) ja uusaeg (900 pKr kuni tänapäevani). Iga perioodi jooksul on toimunud muutused nii grammatikas ja süntaksis kui ka kasutatavas sõnavaras.

Selle mõju on endiselt näha paljudes selle keeltest pärinevates keeltes, näiteks prantsuse, hispaania, portugali ja itaalia keeles.

Ladina keelel on rikkalik kirjanduslik traditsioon, mis hõlmab selliseid autoreid nagu Julius Caesar, Cicero, Plinius vanem ja Ovid. Selle kirjanduse hulka kuuluvad ka religioossed tekstid, nagu Piibel ja paljud varakristlike autorite teosed.

Lisaks kirjanduses kasutati ladina keelt ka Rooma õiguses ja isegi meditsiinilistes tekstides.

Ladina keele süntaks ja grammatika on keerulised, mistõttu võib seda olla tänapäeva kõnelejatele raske omandada. Siiski on ka tänapäeval võimalik õppida ladina keelt kõnekeelena raamatute ja veebipõhiste allikate abil. Ladina keele õppimine võib anda rikkalikke teadmisi Vana-Rooma kultuurist ja ajaloost ning parandada ka teiste romaani keelte mõistmist. Kas te soovitesaada paremat keeleoskust või õppida midagi uut, tasub ladina keelt kindlasti õppida. (1)

Selle päritolu Roomas

Arvatakse, et ladina keel sai alguse Rooma ümbrusest, kusjuures esimesed andmed selle kasutamise kohta pärinevad 6. sajandist eKr.

Siiski ei olnud see klassikaline ladina keel. Rooma impeeriumi ajal oli ladina keel muutunud üldiseks keeleks, mida kasutasid kõik Roomas elanud kodanikud ja sisserändajad.

Roomlased levitasid oma keelt kogu oma laialivalguvas impeeriumis ja kuna nad vallutasid uusi maid, sai ladina keelest läänemaailma lingua franca.

Kuidas sai sellest Rooma impeeriumi keel?

Ladina keel sai alguse iidse itaalia rahva murdekeelena. Kui Rooma kasvas ja laiendas oma territooriumi, tõi ta üha rohkem ja rohkem põlisrahvaid oma kontrolli alla.

Aja jooksul võtsid need kultuurid oma ühiseks keeleks ladina keele, aidates seda levitada kogu impeeriumis.

Lõpuks sai sellest kogu impeeriumi ametlik riigikeel, õiguse, kirjanduse, religiooni ja hariduse keel. See aitas ühendada Rooma erinevad kultuurid ühe keele alla, lihtsustades suhtlemist üle suurte vahemaade. Lisaks sellele muutis ladina keele laialdane kasutamine selle võimsaks vahendiks Rooma kultuuri ja väärtuste levitamisel kogu Euroopas. (2)

Pildi viisakus: wikimedia.org

Ladina keele mõju teistele keeltele

Ladina keel avaldas suurt mõju ka teistele keeltele ja murretele, kuna see levis kogu Euroopas.

See kehtib eriti selliste romaani keelte puhul nagu prantsuse, hispaania, itaalia ja rumeenia keel, mis arenesid Rooma asunike poolt nendesse piirkondadesse toodud vulgaarladina keelest. Ladina keel mõjutas ka inglise keelt, milles on mitmeid klassikalisest keelest laenatud sõnu.

Rooma impeeriumi piirkondlikud keeled

Vaatamata ladina keele laialdasele levikule ei olnud see ainus keel, mida Rooma impeeriumis räägiti. Rooma võimu alla alistatud ja assimileeritud põlisrahvad rääkisid veel mitmeid piirkondlikke keeli.

Nende hulka kuulusid kreeka keel, mida kasutati laialdaselt paljudes Vahemere idaosa piirkondades, keldi keeled (nagu gallia ja iiri keel) ning germaani keeled (nagu gooti keel), mida rääkisid hõimud impeeriumi põhjaosas.

Tutvustame neid lähemalt.

Kreeka

Kreeka keelt rääkisid ka paljud kodanikud Ida-Rooma impeeriumi piires. Seda kasutati sageli vahenduskeelena eri emakeelega inimeste vaheliseks suhtlemiseks. Aramea keelt rääkisid kogu piirkonnas nii juudid kui ka mittejuudid ning see oli populaarne kuni 5. sajandini pKr.

Impeeriumi piirialadel elavate inimeste seas räägiti mitmesuguseid germaani keeli, sealhulgas gooti ja lombardia keelt, mis mõlemad surid välja varakeskiajal.

Keldi keeled

Keldi keeli rääkisid inimesed, kes elasid mõnes roomlaste poolt vallutatud provintsis. Nende hulka kuulusid:

• Gallia, mida kasutatakse tänapäeva Prantsusmaal
• Walesi keel, mida räägitakse Suurbritannias
• Galaatikeelne keel, mida räägiti peamiselt praeguses Türgis.

Puunia

Puunia keelt rääkisid kartagolased Põhja-Aafrikas, kuigi see kadus järk-järgult pärast nende lüüasaamist Rooma poolt 146 eKr.

Koptide

Kopti keel oli vana egiptuse keele järeltulija, mida kasutasid keisririigis elavad kristlased kuni selle hääbumiseni 7. sajandil pKr.

Foiniikia ja heebrea keel

Roomlased puutusid oma laienemise käigus kokku ka foiniiklaste ja heebrea keelega, mida rääkisid inimesed, kes elasid mõnes Rooma poolt vallutatud piirkonnas.

Kuigi ladina keel jäi Rooma impeeriumi ametlikuks keeleks, võimaldasid need erinevad dialektid kultuurivahetust paljudes provintsides. (3)

Kokkuvõte

Ladina keel on üks kõige mõjukamaid keeli ajaloos ja on avaldanud maailmale püsivat mõju. Seda keelt kasutasid vanad roomlased oma kultuuri suhtlemiseks ja levitamiseks kogu Euroopas.

Samuti on see olnud aluseks paljudele tänapäeva romaani keeltele ja mõjutas oluliselt inglise keelt. Kuigi ladina keel ei ole enam Rooma keel, elab selle pärand edasi veel paljude põlvkondade jooksul.

Aitäh lugemise eest!